Turismiinfo

Prindi

Tallinn-Tartu

Tour of Estonia rattasõit Tallinnast Tartusse ei kulge mitte riigi peamaanteel, vaid põhjast lõunasse jõutakse läbi väikeste külade, läbides kauneid loodusmaastikke. Teel kohtab ajaloolisi mõisahooneid ja kohalikke muuseume.

 

Stardipaiga läheduses asub erakordne mõisahoone Albus, külakeses Eesti põhja-keskosas. Albu mõis on Järvamaa vanim mõis, mida on esmakordselt mainitud 1282.aastal. Praeguse mõisahoone keldris on osa keskaegsest seinast siiani säilinud. Mõisakompleksi peahoone, ait, kaarsild, pruulikoda ja park on samuti tänapäevani säilinud.


Albu vald on seotud ka Eesti olümpiasportlastega. Traditsiooniliselt toimub vallas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe nimeline rattasõiduvõistlus ning Eesti murdmaasuusataja ja olümpiapronks Jaak Mae korraldab igal aastal Valgehobusemäel Albus mõõduvõttu suusatamises.

 

Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik on maiuspala nendele, kel huvi mehaanika ja tehnika vastu. Kollektsioonis on vanad sõiduvahendid, põllumajandus- ja tuletõrjetehnika, mis esitatud tehnika ja inseneritöö arengu võtmes.


Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum on ehitatud kohaliku pastoraadi vana tallihoone vundamendile ja avas uksed külastajatele 1999.aastal. Muuseumis eksponeeritakse ka tuletõrjujate ühingu vana sümboolikat: vana ja uut juubelilippu, pilte, medaleid ja diplomeid. Samas hoones asub ka Järva-Jaani Kinomuuseum

 

Seejärel viib rada Jõgevamaale, mis on väravaks Lõuna-Eestisse ja jõuab välja Peipsi järveni.

Jõgevamaa tohutud kivirahnud on seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja legendidega, Põltsamaa ja Laiuse lossivaremed mõjuvad maastiku taustal kuninglikena.

 

Jõgevamaal tegutseb tuntud Siimusti Keraamika, mille asutas Joosep Tiiman 1886.aastal. Sealsest keraamikapoest saab kaasa osta enamuses käsitööna valminud keraamikatooteid.

 

Jõgeva linnas elab ligikaudu 6000 inimest. Jõgeva linn tekkis 130 aastat tagasi Tapa-Tartu raudteejaama ümber.


Jõgeva, õigustatud nimega külmapealinn, hoiab enda käes riigi külmarekordit – 43,5 ºC, mis mõõdeti 1940.aastal. Selle märgise tähistamiseks püstitati 2003.aastal linna külmapost.


Kuremaal saab tutvuda von Oettingeni perele kuulunud mõisakompleksiga, mida ehitati aastatel 1837-1843 ja milleks kulus kaks miljonit telliskivi. Mõisahoone oli aastaid kasutusel koolimajana. Täna tegutseb seal muuseum ning peetakse konverentse. Paljud kõrvalhooned on säilinud. Sealne tuulik on populaarne külastuskoht ning mõisavalduste terrass-aiad ulatuvad Kuremaa järve kallasteni.

 

Palamuse on üks vanimaid Eesti kihelkondi, mida mainiti esmakordselt 1234.aastal. Iga eestlane noogutab äratundvalt Palamuse nime kuuldes. Palamuse nime on kõigi südamesse ja meeltesse kirjutanud meie armastatud kirjanik Oskar Luts oma Kevade ja Suve lugudega . 1873.aastal ehitatud kihelkonna koolimajas on muuseum, mis meenutab Lutsu, tutvustab külakooli elu 19.sajandi lõpus ja Palamuse ajalugu.


Elistvere Loomapargi asukad, fotograaf: Evelin Anja

Kui tee on toonud Jõgevamaale, siis tasub sisse põigata kodusesse Elistvere loomaparki, kus poseerivad külastajatele rebased, kitsed, karud, ilvesed, metssead, piisonid ja paljud teised loomad. On avatud pisinäriliste keskus ja loomapargi õpperadade ääres olevad sildid tutvustavad erinevaid taimeliike.

 

Loomapargi lähedal on Eesti suurim kogupere mängumaa – Vudila mängumaa, kus suvisel ajal ootavad külastajaid veepark basseinide, veeliumägede ja voolava veega; lisaks batuudid, ATV-d ja muud põnevad atraktsioonid.

 

 

                                                                                  

Saadjärv, fotograaf: Evelin Anja

 

Lahkudes Jõgevamaalt ja jõudes Tartumaale on tervitajaks Saadjärv – suuruselt kuues järv Eestis.


Äksi on väike alev Tartumaal, kus elanikke 477 ja mis asub Saadjärve lõunakaldal. Äksis asub unikaalne ja originaalne turismiatraktsioon – Jääaja Keskus. See on looduskeskus, kus meelelahutus on kombineeritud populaarteadusliku lähenemisega jääajale. Väljapanekutes on jääaja loomi nagu nt. mammutid, iiri põder ja koopalõvi. Lastele pakub rõõmu jääaja mänguväljak.

Tartu Grand Prix

Tartu ajalugu sai alguse 1030.aastal – see teeb Tartust Baltimaade ühe vanima kogukonna. Siin põimuvad keskaegne Hansa kaubakeskus ja moodne ülikoolilinn kõigi oma teadussaavutustega. Tartu on laulupidude, eesti teatri ning ka Eesti riigi häll.

Tartu Raekoja plats, fotograaf: Meelis LokkTartu elegantsel Raekoja platsil on reas pastelsetes toonides majad ja õdusad kohvikud. Munakivisillutisega Raekoja plats on ikka olnud nii kohalike kui külaliste, eriti aga muidugi tudengite kogunemis- ja kokkusaamiskoht. Kuni 40 % tartlasi on mingitpidi seotud Tartu Ülikooliga. Sellise noorusliku hõngu tunnustamiseks loodi ja paigaldati 1998.aastal raekoja platsi  skulptuur ”Suudlevad tudengid”, mis asub otse Raekoja ees.

 

                                             

 Tartu Ülikooli peahoone, fotograaf: Tiit Mõttus

 

 

 

 

Kes Tartus käimas, see peab ikka ära vaatama Tartu Ülikooli peahoone. 1632.aastal asutatud Tartu Ülikool on vanimaid Põhja-Euroopas. Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud.

 

Tartu kesklinnas ringi uidates tasub sisse astuda Mänguasjamuuseumisse, mille püsiekspositsioonis on palju nukke kaugemast ja lähemast minevikust, lisaks maailma eri rahvaste nukke ja muid mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba. Õuehoovis eksponeeritakse Eesti nukufilmide tegelasi ja pakutakse lastele filmiõpetuse programmi.

 

Tartu kaks tänapäeva tõmbekeskust kesklinnas on Aura veekeskus ja AHHAA teaduskeskus, mis asetsevad kõrvuti.

 

Aura Veekeskuse juures on Tour of Estonia staap, Tallinn-Tartu GP finiš, Tartu GP start ja finiš, Tartu rattaralli start ja finiš.
AURA Veekeskus avati 1. oktoobril 2001.a. Keskuses on ujula, veepark, terviseklubi, saunad, valgusteraapia kabinet, V-salong ja kohvik, suvel on avatud suur päikeseterrass.

 

Teaduskeskus AHHAA avas oma uue maja uksed 2011.aastal. AHHAA põhiülesanne on teaduse tutvustamine laiemale avalikkusele. Põhiline meetod on “käed-külge”-näitused, mida toetavad erinevad lisaharidusvõimalused (planetaarium, koolilabori pilootprogrammid, õppematerjalide loomine, teadusteater jm).

 

Teadus ja ajalugu saavad kokku ning ärkavad ellu Tartu veeteedel, Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel: sõita saab jaloolise lodjaga - puust alusega, millega siinsetel vetel seilati üle 600 aasta. Lodjaga korraldatakse huvireise ja loodusmatku kevadest sügiseni.

  • Suurtoetajad:

  • Suurtoetajad:

  • Toetajad:

  • Toetajad:

  • Meediapartner:

  • Autopartner:

  • Neutral Service:

  • Toetavad ametkonnad:

  • Liidrisärgid:

  • LIVE veebiülekanne:

Klubi Tartu Maraton MTÜ - Laulupeo pst 25, 51007 Tartu
Telefon: +372 515 0360     Faks: +372 7422 536     E-post: tartumaraton@tartumaraton.ee