Tallinn-Tartu

1. etapp               TALLINN - TARTU grupisõit 200 km (Tallinn – Jüri – Alavere  – Albu – Aravete – Järva-Jaani – Vaimastvere –Jõgeva – Palamuse – Luua – Lähte – Tartu)

8:30 - 10:30         Avatud võistluskeskus stardialas hotell Ülemiste parklas

9:50 - 10:20         Stardiallkirjade andmine poodiumil

10:30                   Etapi pidulik start hotelli Ülemiste juurest

10:50                   Tehniline start Vaskjala sillal

12:45                   1. Mariine Auto vahefiniš Järva-Jaanis (88,7 km)

13:50                   2. Mariine Auto vahefiniš Jõgeval (139,5 km)

14:20                   1. Tartu 2024 mäefiniš Luual (159,9 km)

14:45                   2. Tartu 2024 mäefiniš Kukulinnas (180,9 km)

12:00 - 19:00        Avatud võistluskeskus Tartus Turu 10, Aura keskuse parklas:

37. Tartu Rattaralli stardinumbrite väljastamine ja osavõtjate registreerimine

15:10                    Eeldatav võitja finiš Tartus, Turu tn-l

15:25                    Etapi võitja autasustamine ja särgitseremooniad ca 15 min pärast võitja lõpetamist

15:30                    Pressikonverents poodiumil

Tallinn – Jüri – Alavere – Albu – Aravete – Järva-Jaani – Vaimastvere –Jõgeva – Palamuse – Luua – Lähte – Tartu

Tour of Estonia rattasõit Tallinnast Tartusse ei kulge mitte riigi peamaanteel, vaid põhjast lõunasse jõutakse läbi väikeste külade, läbides kauneid loodusmaastikke. Teel kohtab ajaloolisi mõisahooneid ja kohalikke muuseume.

Stardipaiga läheduses asub erakordne mõisahoone Albus, külakeses Eesti põhja-keskosas. Albu mõis on Järvamaa vanim mõis, mida on esmakordselt mainitud 1282.aastal. Praeguse mõisahoone keldris on osa keskaegsest seinast siiani säilinud. Mõisakompleksi peahoone, ait, kaarsild, pruulikoda ja park on samuti tänapäevani säilinud.

Albu vald on seotud ka Eesti olümpiasportlastega. Traditsiooniliselt toimub vallas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe nimeline rattasõiduvõistlus ning Eesti murdmaasuusataja ja olümpiapronks Jaak Mae korraldab igal aastal Valgehobusemäel Albus mõõduvõttu suusatamises.

Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik on maiuspala nendele, kel huvi mehaanika ja tehnika vastu. Kollektsioonis on vanad sõiduvahendid, põllumajandus- ja tuletõrjetehnika, mis esitatud tehnika ja inseneritöö arengu võtmes.

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum on ehitatud kohaliku pastoraadi vana tallihoone vundamendile ja avas uksed külastajatele 1999.aastal. Muuseumis eksponeeritakse ka tuletõrjujate ühingu vana sümboolikat: vana ja uut juubelilippu, pilte, medaleid ja diplomeid. Samas hoones asub ka Järva-Jaani Kinomuuseum. 

Seejärel viib rada Jõgevamaale, mis on väravaks Lõuna-Eestisse ja jõuab välja Peipsi järveni.

Jõgevamaa tohutud kivirahnud on seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja legendidega, Põltsamaa ja Laiuse lossivaremed mõjuvad maastiku taustal kuninglikena.

Jõgevamaal tegutseb tuntud Siimusti Keraamika, mille asutas Joosep Tiiman 1886.aastal. Sealsest keraamikapoest saab kaasa osta enamuses käsitööna valminud keraamikatooteid.

Jõgeva linnas elab ligikaudu 6000 inimest. Jõgeva linn tekkis 130 aastat tagasi Tapa-Tartu raudteejaama ümber.

Jõgeva, õigustatud nimega külmapealinn, hoiab enda käes riigi külmarekordit – 43,5 ºC, mis mõõdeti 1940.aastal. Selle märgise tähistamiseks püstitati 2003.aastal linna külmapost.

Kuremaal saab tutvuda von Oettingeni perele kuulunud mõisakompleksiga, mida ehitati aastatel 1837-1843 ja milleks kulus kaks miljonit telliskivi. Mõisahoone oli aastaid kasutusel koolimajana. Täna tegutseb seal muuseum ning peetakse konverentse. Paljud kõrvalhooned on säilinud. Sealne tuulik on populaarne külastuskoht ning mõisavalduste terrass-aiad ulatuvad Kuremaa järve kallasteni.

Palamuse on üks vanimaid Eesti kihelkondi, mida mainiti esmakordselt 1234.aastal. Iga eestlane noogutab äratundvalt Palamuse nime kuuldes. Palamuse nime on kõigi südamesse ja meeltesse kirjutanud meie armastatud kirjanik Oskar Luts oma Kevade ja Suve lugudega . 1873.aastal ehitatud kihelkonna koolimajas on muuseum, mis meenutab Lutsu, tutvustab külakooli elu 19.sajandi lõpus ja Palamuse ajalugu.

Kui tee on toonud Jõgevamaale, siis tasub sisse põigata kodusesse Elistvere loomaparki, kus poseerivad külastajatele rebased, kitsed, karud, ilvesed, metssead, piisonid ja paljud teised loomad. On avatud pisinäriliste keskus ja loomapargi õpperadade ääres olevad sildid tutvustavad erinevaid taimeliike.

Loomapargi lähedal on Eesti suurim kogupere mängumaa – Vudila mängumaa, kus suvisel ajal ootavad külastajaid veepark basseinide, veeliumägede ja voolava veega; lisaks batuudid, ATV-d ja muud põnevad atraktsioonid.

Lahkudes Jõgevamaalt ja jõudes Tartumaale on tervitajaks Saadjärv – suuruselt kuues järv Eestis.

Äksi on väike alev Tartumaal, kus elanikke 477 ja mis asub Saadjärve lõunakaldal. Äksis asub unikaalne ja originaalne turismiatraktsioon – Jääaja Keskus. See on looduskeskus, kus meelelahutus on kombineeritud populaarteadusliku lähenemisega jääajale. Väljapanekutes on jääaja loomi nagu nt. mammutid, iiri põder ja koopalõvi. Lastele pakub rõõmu jääaja mänguväljak.